Hello 2012!

See peab küll mingisugune uus rekord olema – kahe blogipostituse vahele jäi terve talv! Mis siis, et maailma kõige awesomim oli öösel sõita, kui õues oli 30 kraadi külma ja täiskuu, tänu millele ei läinud isegi kaugtulesid vaja, ikkagi võiks kevade pärast õnnest hundirattaid visata! Ma tulin isegi selle peale, et ei olnud see talv kordagi reaalselt haige (va see üks jalkaõhtu, kus mängu ajal tekkis pea 39ne palavik), isegi nohu-köha mitte. Seekord siis niiviisi. Raudselt sõnusin ära nüüd.

Detsembri lõpp oli äge, Piret-Nutsa tulid koju, Pirks oli kodus 7 päeva, millest mina hängisin temaga umbes kuuel. Note to self – kolmapäevaõhtu on ideaalne aeg nädalavahetuse alustamiseks. Üks õhtu käisime Rc, Mari ja Pirksiga ristis, kus Nutsa polnud m i t t e k u n a g i käinud!!! See lihtsalt ei ole võimalik xd. Vana-aasta õhtul olime kodus ja tegelikult oli ju tore. Kuni rakettide laskmiseni. Paranoia kadus umbes kahe nädalaga. Emotsioon kadus kuuga. See ajas mu ägeda unegfraafiku veel ägedamaks – magama 9st hommikul ja üles viiest õhtul. Ei olnud nii lahe kui arvata võiks.
Veebruar on nagu meil ikka sünnipäevakuu, kõigepealt vaaritasime 9ndal Etsile, kes jõudis samal päeval kolmenädalaselt Kambodža reisilt (ei olnud kadedad, mkmm!). 14. hiilgas Järmo, kujutate ette, ta on juba 10! 17ndal oli veel üks peoõhtu, seekord sugulastele, ja 22. Geidi oma. Sellest õhtust ma ei oska väga kõnelda, olime Etu-Katiga samal ajal Rockstarsis Pigfarmil. See, by the way, oli nii epicult püss üritus! Eesti-Vene-Soome-Prantsuse pidu. Soomlaste No One Is Safe meeldis muusika poole pealt kõige rohkem. Meeste-naiste vahekord oli vähemalt paigas jälle (loe: totaalselt paigast ära). Tätoveeritud meeste jõllitamise kvoodi sai ka ilusasti täis mõneks ajaks. 23ndal sõitsin rõõmsalt koju jälle järgmisele sünnipäevaõhtule, veel sugulasi. See oli vist viimane peoistumine.. Selleks veebruariks.
Pole nagu õieti veel harjuda jõudnudki, et märts on, aga no nalja – juba 15s! Kodus saab juba päeval maja ääres jalgadele päikest näidata, linnas veel väga ei julge. Muidu istun teist õhtut netita Tallinnas, helligi ei oska teha. Raamat sai läbi, tuba on piinlikult puhas ja kuna mul ju arvutis ühtegi filmi ei ole (vaatasin isegi oma Laulva revolutsiooni DVD-d jälle, seekord hispaaniakeelsete subtiitritega), siis ei jäänud muud üle, kui et käisin päeval kodurimis ostmas. „Kung fu panda“ – selle aasta parim ost! Kui Example’i pilet välja arvata. Mis tuletab meelde! Oooooo. Ooooo. Oooooo, mis kickass aprilli algus tuleb! 31. – 1. on Session, 5. Example Rock Cafe’s ja 6. Elevantide plaadikas Protestis! Järgmine nädalavahetus ei saa ka väga kodune olema, 24. pidi BS olema Krahlis, siis saaks Kiku sünnipäeva ilusasti vastu võtta. IT'S ON!

Edit vol 1 – täna on siiski 19. märts, sain koju ja netti & kõik on hästi! Nutsale veelkord õnne!!


Edit vol 2 – käisime Getiga laupäeva hommikul Viljandis, sain uued okulaarid kätte ja Sessioni pileti, mis nüüd kandideerib ka aasta parimale ostule :).

Edit vol 3 - mainiks ära ka "Bad hair friday" või siis "Vasaku jala reede", mida me Etuga millalgi veebruaris vaatamas käisime. Kõige parema muusikaga film. Ever. Ja see pilguvahetus Liisi ja Risto Proosa tegelaskuju (kelle nimi mul enam meelde ei tule) vahel keset kontserti võttis vist igal saalis olnud neiul seest õõnsaks. That was some intense staring. Awesomeness.

Edit vol 4 - Balou pandi kinni. Ei mõista.


That's all folks!