100 Suns

Homme täitub veel üks unistus. Ma näen 30 Seconds to Mars'i lives. MINA! Näen NEID! Kes oleks kunagi osanud arvata, et nemad Eestisse tulevad?! Aga näed, dreams do come true. Ma pole nii ammu olnud juba nii vara enne kontserti nii kuradi excited. Terve tänase päeva on iga viie minuti tagant meelde tulnud, et homme. Homme. Homme on see päev. Pilet on juba märtsi algusest olemas ja siis ma arvasin, et see 21. juuni ei jõuagi mitte kunagi kätte.. Nüüd istun, pilet kõrval, kuupäevaks juba 21 ja ootan, millal rongi peale saab. Vahepeal peaks magama ka samas.. Aahhh, kui homne epic ei saa olema, siis ma ei tea, mis saab. FAKING 30 SECONDS TO MARS JU!



Kui nüüd korraks maha rahuneda ja mõelda, mis veel vahepeal toimunud on, siis on tegelt paar päris toredat nädalavahetust olnud. 9ndal oli Aides Vabakal, mis oli lihtsalt väga tsill, siis oli Teiri sünnipäev, mis kujunes samuti väga huvitavaks :p. 11ndal Trumm-It Show Toe Tag'i ja Malcolm'iga, mis oli ka eriti awesome! Siis tulin koju, et neljapäeval jälle linna minna. See-kord tuli Geti lõpuks kaasa, käisime kinos "The Hangover" teist osa vaatamas ja loomaaias. Lasteloomaaed oli eriti äge! Jah, olen tegelikult 5-aastane. Reede õhtul jälle koju ja laupäeval Karli lõpetamisele Suure-Jaani. Nii palju tuttavaid. Vanu õpetajaid. Sugulasi, keda pole aastaid näinud. Ääretult armas päev oli! Lõpuks istusime Kaili-Jargo-Karli ja vanaemaga ning arutasime maailmaasju. Priceless. Õhtul käisime Pirksiga veel Põltsamaal ja siis kossu mängimas. Viskasin palli korvi ja laua vahele kinni.. Keskmine nimi on Täpsus ju. Siis leidsime Arturi ja ta muljetas meile Hispaaniast. No on tüüp alles. Aga ma ikka ei tea, mis minust saab. Ja praegu olen sellega rahul. Ja viimased kaks päeva olen toas passinud, sest ilm on allapoole arvestust. Tegelt ma kogun end homseks. Või noh.. tänaseks. Handle, Ege, handle! Kui ma praegu magama lähen, siis saan neli ja pool tundi magada. Pakkima peaks ka. Aga seda näeb hommikul.