Seda, et.. 5 ja poole tunni pärast algavad tunnid. Ja mina pole ilmselgelt veel pihta saanud, et kool hakkab jälle. Kooliasjad, mis ma pidin vaheaja jooksul ära tegema, on tegemata. Sesmõttes, et.. äge. Eeskujulik ja tore koolilaps, nagu ma olen :D. Homme on õnneks ainult 6 tundi, seega mitte midagi eriti hullu? FEIL! Nende kuue tunni sisse mahub kolm Ibrust, which means I'm doomed! Oi, kuidas ma ootan!
Tahaks Madridi.
esmaspäev, 29. märts 2010
teisipäev, 23. märts 2010
Living the dream
On põhimõtteliselt vaheaja esimene päev, aga mu unegraafik on juba totaalselt sassis. Ja kõik algas varajasest äratusest laupäeva hommikul kell 9 :).
Vaatasin eile (ja täna) filmi "White chicks" (2004), mis ajas mind ikka mitmel korral kõva häälega naerma, ka teistkordsel vaatamisel :D. Eile öösel vaatasin lõpuks "Edward Scissorhands"-i (1990) otsast lõpuni ära ja ma ei või kui armas Depp seal on! Kuigi jah, ma ei olnud veel sündinudki, kui see film valmis.. Aga Tim Burton on geenius ja ma ei suuda oodata enam, tahaks lõpuks Alice't vaatama minna! Lõpetasin just "Goal! 2: Living the dream"-iga (2007), teised osad tõmbavad juba. Ma ei tea, kas ainult mina teen seda, aga ma elasin kogu ajal mängudele nii kaasa! Kujutasin ette, mis tunne võib olla mängjatel ja väravavahil, kui penaltipall tema poole kihutab. Sel hetkel ei tahaks tema nahas olla! Jälle tuli meeletu mõte võtta oma seitse asja ja sõita juuni keskel Lõuna-Aafrika Vabariiki. Oleks ainult selline raha kuskilt võtta ja mõni hull, kes oleks nõus kaasa tulema! Oeh..
Et need eilsed-tänased postituses sassi ei läheks, siis minu jaoks on täna veel esmaspäev :D.
3.50 - oleks aeg magama minna?
Vaatasin eile (ja täna) filmi "White chicks" (2004), mis ajas mind ikka mitmel korral kõva häälega naerma, ka teistkordsel vaatamisel :D. Eile öösel vaatasin lõpuks "Edward Scissorhands"-i (1990) otsast lõpuni ära ja ma ei või kui armas Depp seal on! Kuigi jah, ma ei olnud veel sündinudki, kui see film valmis.. Aga Tim Burton on geenius ja ma ei suuda oodata enam, tahaks lõpuks Alice't vaatama minna! Lõpetasin just "Goal! 2: Living the dream"-iga (2007), teised osad tõmbavad juba. Ma ei tea, kas ainult mina teen seda, aga ma elasin kogu ajal mängudele nii kaasa! Kujutasin ette, mis tunne võib olla mängjatel ja väravavahil, kui penaltipall tema poole kihutab. Sel hetkel ei tahaks tema nahas olla! Jälle tuli meeletu mõte võtta oma seitse asja ja sõita juuni keskel Lõuna-Aafrika Vabariiki. Oleks ainult selline raha kuskilt võtta ja mõni hull, kes oleks nõus kaasa tulema! Oeh..
Et need eilsed-tänased postituses sassi ei läheks, siis minu jaoks on täna veel esmaspäev :D.
3.50 - oleks aeg magama minna?
pühapäev, 21. märts 2010
And all the lights that lead us there are blinding
Ma tulin siia mõttega midagi ülitähtsat kirjutada, aga läks meelest ära. Hästi, Ege, hästi!
Mhh.. Kui millestki muust rääkida, siis ma lõpetan vähem kui 3 kuu pärast. Täpselt 30 päeva on tutipeoni. Ja ma kardan. Kohutavalt :(. Ja see veider kripeldav tühjus on tagasi.
Vähemalt on vaheaeg. Hah, sain reedel parima emakeele tundja ja omaloomingu kirjutaja preemia. Nalja kah!
Tahaks.. tantsida. Lihtsalt tantsida ja mitte millegi pärast muretseda, kõik ära unustada. Mind ajab juba närvi, et kõik küsivad, mida ma sügisel edasi teen. MA EI TEA! Ma tõesti ei tea..
And after all
you're my wonderwall..
Mhh.. Kui millestki muust rääkida, siis ma lõpetan vähem kui 3 kuu pärast. Täpselt 30 päeva on tutipeoni. Ja ma kardan. Kohutavalt :(. Ja see veider kripeldav tühjus on tagasi.
Vähemalt on vaheaeg. Hah, sain reedel parima emakeele tundja ja omaloomingu kirjutaja preemia. Nalja kah!
Tahaks.. tantsida. Lihtsalt tantsida ja mitte millegi pärast muretseda, kõik ära unustada. Mind ajab juba närvi, et kõik küsivad, mida ma sügisel edasi teen. MA EI TEA! Ma tõesti ei tea..
And after all
you're my wonderwall..
pühapäev, 14. märts 2010
They say we can't continue like this!
But we don't care at all!
Eile oli üle pika-pika aja kontsert, mida ma nautisin otsast lõpuni! Polnud ühtegi segavat faktorit, kõik oli ilus ja korras ja.. Ja tunne oli selline nagu kontserditel 3 aastat tagasi :). Ma räägin Emeraldi plaadiesitlusest Puhtas Kullas. Esiteks oli meil sel korral auto, teiseks oli Rachel, also known as Jane, kes suutis ikka selliseid nalju genereerida, et võimatu oli korrakski tõsiseks jääda. Kolmandaks oli laval 3 ülihead bändi, kordagi ei olnud tunnet, et võiks juba läbi saada või et igav on. Ei oleks saanudki olla. Vaatamata laulja liigsele pingutusele kuri metalmees olla, oli Sandtrout siiski hea ja neid võiks veel kunagi lives näha. Roosiaed käe peal :D. Siis oli väike paus, väike nali ja minust sai Raimond. Jane ja Raimond :D. Still Haunts Me oli teine. Kui eelmine kord ei jätnud nad Kullas mulle erilist emotsiooni, siis seekord oli kõik teisiti. Ma jäin niiiii rahule! Teine (või kolmas?) lugu oli nii intense, mõnusad külmavärinad olid peal. "Truth of the matter" oli kuidagi eriti ilus eile.. Muidugi ei saa me unustada sixpack'i xD. Ja siis tuli Emerald. I must say, et ei olnudki väga social suicide :D. Nägin neid viimati.. 3 kuud tagasi? Ma tahaks siia nüüd hästi palju kirjutada, aga ma ei ütle midagi. Lihtsalt.. Emerald teeb täpselt sellist muusikat, mida ma armastan ja mul on nii hea meel, et nad eksisteerivad. Punkt. Siis tuli tahtmine keegi kokku pakkida ja koju kaasa võtta. Aga kahjuks ei. Pole-joonud-aga-olen-purjus-mode peal, traditsiooniline tiir Statoili ja kojusõit võis alata :D.
Täna oli ka tore. Üks hetk ei tahtnud ÜLDSE kodus olla, väike plaanipidamine Pirksiga ja Viljandi - here we come! Hahahaa, enne käisime tankimas ja päevaüllatus oli garanteeritud. Nagu.. meie kodutanklas! Nägu säras terve Viljandisse sõidu xD. Käisime lossimägedes targutamas jälle ja karu-lammast otsimas :p. Edasi Statoili süüa ostma, müüja naeris Pireti üle, hahaa! Siis käisime korra Rimis ja tulime koju ära. See trip oli nii vajalik, sai pea jälle kõigest tühjaks ja jälle naerda. Homme on ju meie beloved proovikirjand 6 tundi, mida ma nii ootan! Ma ei taha, ei oska, ei viitsi. Aga praegu ei taha ma sellele mõelda. Praegu olen ma eluga nii rahul! :)
Aa, ja reedel oli meil koolis tantsuvõistlus. Went well. Klassitantsu eest saime kõige sünkroonsema tantsu auhinna. Nagu näha oli, siis klassis on meil 7 õpilast. Äge. Hea, et siis keegi alt ei vedanud. Trennitants sai nii kiiresti läbi ja imekombel sassi ei läinudki, nice. Homme on trenn jälle, äkki hakkame midagi uut ka õppima nüüd. Hope so. Aga nüüd ma leian, et oleks aega lõpetada ja magama minna. Nägemist neile kahele inimesele, kes mu blogi loevad :D.
Eile oli üle pika-pika aja kontsert, mida ma nautisin otsast lõpuni! Polnud ühtegi segavat faktorit, kõik oli ilus ja korras ja.. Ja tunne oli selline nagu kontserditel 3 aastat tagasi :). Ma räägin Emeraldi plaadiesitlusest Puhtas Kullas. Esiteks oli meil sel korral auto, teiseks oli Rachel, also known as Jane, kes suutis ikka selliseid nalju genereerida, et võimatu oli korrakski tõsiseks jääda. Kolmandaks oli laval 3 ülihead bändi, kordagi ei olnud tunnet, et võiks juba läbi saada või et igav on. Ei oleks saanudki olla. Vaatamata laulja liigsele pingutusele kuri metalmees olla, oli Sandtrout siiski hea ja neid võiks veel kunagi lives näha. Roosiaed käe peal :D. Siis oli väike paus, väike nali ja minust sai Raimond. Jane ja Raimond :D. Still Haunts Me oli teine. Kui eelmine kord ei jätnud nad Kullas mulle erilist emotsiooni, siis seekord oli kõik teisiti. Ma jäin niiiii rahule! Teine (või kolmas?) lugu oli nii intense, mõnusad külmavärinad olid peal. "Truth of the matter" oli kuidagi eriti ilus eile.. Muidugi ei saa me unustada sixpack'i xD. Ja siis tuli Emerald. I must say, et ei olnudki väga social suicide :D. Nägin neid viimati.. 3 kuud tagasi? Ma tahaks siia nüüd hästi palju kirjutada, aga ma ei ütle midagi. Lihtsalt.. Emerald teeb täpselt sellist muusikat, mida ma armastan ja mul on nii hea meel, et nad eksisteerivad. Punkt. Siis tuli tahtmine keegi kokku pakkida ja koju kaasa võtta. Aga kahjuks ei. Pole-joonud-aga-olen-purjus-mode peal, traditsiooniline tiir Statoili ja kojusõit võis alata :D.
Täna oli ka tore. Üks hetk ei tahtnud ÜLDSE kodus olla, väike plaanipidamine Pirksiga ja Viljandi - here we come! Hahahaa, enne käisime tankimas ja päevaüllatus oli garanteeritud. Nagu.. meie kodutanklas! Nägu säras terve Viljandisse sõidu xD. Käisime lossimägedes targutamas jälle ja karu-lammast otsimas :p. Edasi Statoili süüa ostma, müüja naeris Pireti üle, hahaa! Siis käisime korra Rimis ja tulime koju ära. See trip oli nii vajalik, sai pea jälle kõigest tühjaks ja jälle naerda. Homme on ju meie beloved proovikirjand 6 tundi, mida ma nii ootan! Ma ei taha, ei oska, ei viitsi. Aga praegu ei taha ma sellele mõelda. Praegu olen ma eluga nii rahul! :)
Aa, ja reedel oli meil koolis tantsuvõistlus. Went well. Klassitantsu eest saime kõige sünkroonsema tantsu auhinna. Nagu näha oli, siis klassis on meil 7 õpilast. Äge. Hea, et siis keegi alt ei vedanud. Trennitants sai nii kiiresti läbi ja imekombel sassi ei läinudki, nice. Homme on trenn jälle, äkki hakkame midagi uut ka õppima nüüd. Hope so. Aga nüüd ma leian, et oleks aega lõpetada ja magama minna. Nägemist neile kahele inimesele, kes mu blogi loevad :D.
laupäev, 13. märts 2010
Impossible
Kohutavalt tühi tunne on. Ja ma ei tea, miks nii on.. Tahaks.. ahh. Ma ei tea.
Kass paneb hullu jälle.
[Daniel Merriweather - Impossible]
Kass paneb hullu jälle.
[Daniel Merriweather - Impossible]
neljapäev, 11. märts 2010
teisipäev, 9. märts 2010
Run the show
Mul oleks siia nii palju kirjutada, mida kõike ma vahepeal teinud olen, aga vist pole mõtet.. Pealegi olen ma üsna kutupiilu ja aeg oleks magama minna.. Aga kõige tähtsam - 24. veebruaril saabus meie perre läbi õnneliku juhuse kassipoeg, kes sai nimeks Joonas-Johanna Õnneseen. Täpselt nädal aega hiljem kasvas pere veelgi suuremaks - majas jookseb taas ringi väike bernhardiinikutsikas, kelle nimi on Owen. Ma tunnen ennast kodus olles nagu väike plikatirts :p.
Mupsiiiik!
Kass oli tsipa paanikas, kui koera esimest korda nägi..
Mupsiiiik!
Kass oli tsipa paanikas, kui koera esimest korda nägi..
Nummi. Aga homme on Tarvastus taas emakeelepäevale pühendatud olümpiaad. Exciting as hell. Mul on esimest korda elus tunne, et ma olen üleõppinud. Lihtsalt.. kergemad ja igapäevasemadki reeglid nagu kui-komad ja suur-väike täht on järsku nii sassis :s. Ülihalb! Aga tuleb, mis tuleb! :)
Ma nüüd kütan magama, bye!
Ma nüüd kütan magama, bye!
