Ulme!

Tõsiselt, ainult meiega juhtub selliseid asju! Läksime siis täna rõõmsalt Viljandisse Pireti ja Mariga, sain ema käest auto. Järve ääres otsisime kohta, kuhu parkida, leidsime, Mari hakkas tagurdama.. ja auto enam ei liikunud! Ratas oli poolest saati lihtsalt nii kinni! Väga armas lihtsalt. Õnneks on veel toredaid inimesi, kes on lahkelt nõus võhivõõraid aitama, aga noh, mida muud teha on, kui 3 tsikki vahivad lihtsalt autot, ega oska midagi teha xd? Igatahes nende nöör läks puruks, keegi kolmas vend läks kuskilt vist uut tooma ja nemad läksid poodi. Siis saabusid Üllar ja Kauri, nende köis/nöör läks samuti pooleks, Üllar läks labidat tooma. Siis oli juba tunne, et me jäämegi sinna ja Svjata'st jääme ka ilma. Vähemalt oli teistel inimestel põnev, nagu tutvuks vaatamisväärsusega. Esimesed vennad tulid tagasi, üritasid.. üritasid veel.. ja natuke veel ning auto sai välja! Konkreetselt sitasena, aga sai välja! Järgmine kord läheme džiibiga :).
Nägime palju inimesi, Svjata Vatrat kaugelt ja sõime - linnaskäik läks asja ette!

Homme kell 10 on sõit jälle. Kell 10! Laupäeva hommikul! Ulme.