Ma söön kõik oma eelmises postituses öeldud sõnad ära! Ja need on head :D.
Neljapäeva hommikul kooli juures oodates oli siiski hirmus, keegi ei osanud ju midagi oodata. Buss tuli, Suure-Jaani omad olid juba peal ja sõit Mustla-Nõmmele algas. Bussis sai nalja, aga ma ei mäleta miks. Kohale jõudes pandi meid rivvi, teised koolid saabusid. Loeti karmilt sõnad peale, jagati sooja pesu(naljakoht) ja pandi jälle rivvi. Siis tekkisid rühmad ja nende rühmadena eksisteerisime me 3 päeva. 3,5 kilomeetrine teekond laagriplatsile võis alata. Ma lubasin, et kui ma kunagi veel peaks sinna laagrisse juhtuma, siis kaasa ma midagi ei võta :D. Laagrilipu heiskamine, telkida ülespanemine ja sisse kolimine toimusid üsna kiirelt. Meid oli rühmas 16: Liisa, Anna-Liisa, Marten, Jorma, Merlin, Steven, Oolo, Janne, Liis, Pille, Tõivo, Martin, Taavi, mina ja 2 vaikset tüüpi, kelle nimed meelde ei jäänudki. Saime rühmale nime. Charlie. Teised rühmad kandsid Alfa, Bravo, Delta ja Ekho nimesid. Esimene tund oli miiniõpe. Ma võin nüüd vabalt minna tankimiine paigaldama :). Huvitav tund oli ja instruktor oli samuti tore. Teine tund esimesel päeval oli relvaõpe vist. Sai Makarovit näppida. AK-4 kaliiber on 7.62 :D.
Kella kaheksast oli söömine, siis pidid tüdrukud sauna saama. Päris hea saun oli, valgust ei olnud ja voolikust tuli ainult külma vett. Kell üksteist algas öörahu. Kuskil poole ühe ajal oli esimene häire, telgist välja ja oma positsioonile. Vaenlane kella 6 suunas! Seejäärel oli kuulda jooksusamme. Teine häire oli veel. Kella ühest kaheni olime Oologa patrullis, põldhiir :D. Kahest kolmeni valvasin tuld. Mis on mu kolm suuremat hirmu? Pimedus, mets ja tuli. Ja nende kõigiga tuli hakkama saada. Äratus oli kell 7, hommikujooks ja-võimlemine ja 8st sai süüa. 9st algasid tunnid. Reedel olid meil.. liikumisviisid, takistusrada, moondamine, esmaabi, laskmine, paintball ja kindlasti veel midagi. Esmaabis saime liveesitlust kohe. Takistusrada roomamiseta oli ka üsna normaalne ja arvamus Merilo'st muutus 180 kraadi, missiis, et ta seda esimest takistust raputas, kui ma seal peal olin :). Liikumisviisid olid omaette ooper täiesti. Tamme on geniaalne inimene! Nüüd me oskame õieti hiilida ning madalroomamist teha. Tammel pole telekat ja lahinguväljale sõidame Ferrariga. Ja Jakobsoni eest saab kõike :DD. Jätkame. "Türa te naerate". Siis kutsuti kahte inimest kööki. Me Jannega läksime ja jätsime ülejäänud Tammega kata-sööstat tegema. Köögis ei olnud midagi hullu vaja teha, istusime ja naersime, kui Tamme ja Merilo tulid ja põlled ette ajasid :D. "Te, tüdrukud, jooksite ära minu eest jah?" Või kui Merilo Jannet kallistas lihtsalt sellepärast, et oma käed tema külge pühkida xD. Geniaalsed vennad. Öösel oli kaks häiret jälle, ma olin mõlema ajal sees ja valvasin ahju. Esimese häire ajal olime Oologa patrullis jälle, hullult ehmatas ära, kui järsku laskmine peale hakkas ja valgusrakette üles lasti. Jooksuga oma kohale, aga kohe uuesti telki, sest Anna määras mind tuld valvama. Hommik algas jälle jooksu ja võimlemisega, siis söömine ja 9st algas side tund. Raadiosaatjaga õppisime korrektselt rääkima ja seda traadiga telefoni kasutama. Viimane tund oli maskeerumine. Ansjaki ja Asko andsid. "Kaitseliit on üks suur pere." Tegime Jannega üksteisele meiki.
Siis maskeerisime Oolo ja Marteni ära, leidsime üles ka. Rääkisime veel niisama ja läksime telkidesse asju kokku panema. Viimane sööma marssimine. Esimest korda kõndisime me niisama tagasi ilma, et Jorma järel vabasammu marsiks. Veider. Võtsime telgid maha ja ootasime lõppu. Rivistusime, Ekho poisid võtsid lipu alla ning aukirjad ja tordid jagati välja. Vabalt, rivitult ja võisime minna. Niiiiii kurb hakkas! Tegime veel rühmapildi koos Tammega, viimased naljad ja läksime bussi. Kõik. Piret 8-| says: tahaks öösel kütta ja metsa alla joosta ja patrullida ja kell 7 ärgata ja hommikuvõimlemist teha ja liikumisviise ja sidet ja maskeerumist ja relvaõpet saada! Ege says: ja joosta ja miine matta ja roomata ja sööma marssida ja naerda Tamme naljade üle! Niii palju tahaks veel öelda, sest need kolm päeva olid tegelikult nii head ja ilusad! Vaatamata ööhäiretele ja külmale, kõikidele valusatele lihastele, sinikatele ja põlenud näole, võtaks magamiskoti ja läheks kohe tagasi! Ei oska kuidagi kodus olla.. Päeval oli nii naljakas olla, kui kell sai 1 ja ma sööma ei marssinud. Tahan tagasi! Sama rahvaga. Kohe!
0 arvamust:
Postita kommentaar