Without music life would be a mistake.

F. Nietzsche


Ta elas küll kaks sajandit tagasi, kuid asja tundis juba siis.
Aga sesmõttes, et viimane nädal. Viimane! Ja siis saab nädal aega magada, perfect! Aeg läheb ikka nii kiiresti.. Ja ma ei teagi enam, kas see on hea või mitte. Ma mõtlesin eile jälle mineviku ja oleviku teema peale. Et kas tähtsam on see, mis olnud, või see, mis on ja tuleb. Järeldus - minevikuta pole olevikku. Ja selleta tulevikku. Järelikult võib mälestustes elada küll. Sellised mõtted tulevad pühapäeva õhul pärast geograafia õppimist :).
Jormi andis mulle ennem Aidi Valliku blogi lingi ühe sissekande lugemiseks. Ei, mitte sellepärast, et ma ta hull fänn oleks, vaid eelmisel nädalal käis ta koolis oma elust ja tegemistest rääkimas ning kirjutas sellest. "Õpilased olid seal ka fantastilised, silmad särasid peas, kuulasid, esitasid küsimusi.." Hea on sellist positiivset tagasisidet lugeda :). Kuigi jah, Pireti arvamus algusest meeldis mulle ka :D.
Kui nüüd paari sõnaga Pigfarmist rääkida, siis küsimus: kas see õhtu koos nende bändidega sai üle midagi vähemat kui väga hea olla? Vastus: ei. These Broken Remains oli täpselt sama ilus ja hea, kui kaks aastat tagasi, mil ma neid esimest korda lives kuulsin. Reedel tuli see miski välja, mille pärast nad mulle üldse meeldima hakkasid. Lihtsalt niiii hea live oli, n i i hea! Ma ei tea, kus ma 22-l ööbin, aga ma tahan Rockstarsi ja rohkem variante ei ole. Ja WFAHM'i kuulaks ka veel ja veel ja veel! ÜLIkhuul oli!

Homme on keemia ja ajaloo kontrolltööd - süda. Homme algab autokool. Nägemist.


[Urmas Alender - Hüvasti kollane koer]
6 kuud, 3 nädalat - I can do it!