Partysong!

Teisipäev. Hommikul bussiga Tallinna, Krissu tuli Mäost peale. Väike tsät ja nali :D. Linnas käisime korra korterist läbi, saime Etuga kokku ja kinno. High School Musical oli siis teemaks. Armas oli jälle, nagu eelmisedki HSM osad. Tsillid laulud. Eriti meeldis mulle aga see, et vaatajate keskmine vanus oli 14, ees ja kõrval istusid vene lapsed ning nad kõik siiberdasid filmi ajal umbes 30 korda saalist sisse-välja. Lahe. Tsillisime linnas tsipa, käisime Kikuga veel korra korteris, trammi peale ja Rock Cafe poole. Kaugelt tundus, et järjekorda pole. See oli kaugelt. Kell oli mingi pool seitse läbi ja rivi oli selline, et wooaaaaahh. Samas, 12 päeval oli juba märgatav järjekord olnud :D. Läksime siis kõige lõppu, aga andsime varsti alla ja läksime ette Kaisa ja teiste juurde. Assu ja Anne-Mai olid ka seal. Nii külm oli oodata.. Peale seitset hakati inimesi ka vaikselt sisse laskma. 20.45 tiksus aina lähemale! Alguses olime nendest postitest tsipa tagapool, aga see oli alguses. Teiseks looks olime Krissu ja Anne-Maiga umbes.. 5ndas reas? Valus oli ja õhku polnud jälle, aga missiis! Aaaaahhhhh, tõsiselt parim kontsert, mida ma näinud olen. Kõik, mis tahtsin, sain. Nemad! Niiiii lähedal! Untitled! Welcome to my life! Perfect! Partysong aka threesome xd. Fergie-liigutus. Üksikud eestikeelsed sõnad. 'Mina armastan Eesti'. Lubadus, et nad tulevad tagasi. Suva, et soojendajat ei olnud, nad panid rahva esimese looga kaasa elama ja seda lõpuni välja! Ar-mas-tan! Poole live pealt kadusid küll Kiku ja Anne-Mai ära ja ma jäin üksi, aga see polnud üldse hull. Nemad olid ju laval. Nemad, kes on esinenud tuhandetele ja tuhandetele, on nüüd siin, paari meetri kaugusel, naudivad laval olemist ja lihtsalt on Simple Plan. Võimatu on mitte armastada ju. Kahjuks saavad ka kõige paremad asjad otsa, peale tunni ja 15minutilist kaasalaulmist ja hüppamist lahkusid kutid lavalt ja rahvas hakkas laiali valguma. Kuigi jalad valutasid ja oli tunne, nagu oleks tulnud just riietega ujumast, oli ülemõistuse hea olla. Samas ka kurb. Kaks kuud ootamist ja ongi kõik. Aga nad tulevad veel tagasi. Krissu sai kuskilt veel plakati, mille ta lahke südamega mulle andis, olime üleval, esimene rida polnud ikka lava eest minema läinud. Õieti tegid, varsti tulid tüübid välja, andsid autogramme ja tegid pilte ning kõndisid läbi saali välja nagu normaalsed inimesed ikka. Nii tsill :). Anne-Mai ja Kaisu said medikad, fuckers ;D. Me läksime ka varsti ära, trammi peale ja linna. Käisime kuskil klubis/baaris, Etu ja Kati olid seal. Neil ikka niiii joppas, said viimasel minutil tänu Andrele listi ja käisid ka ikka kontserdil, normal. Kõndisime läbi vanalinna koju, ofkoors ennem peatus Statoilis. Baltas möödus meist üks inglise keelt rääkiv tüüp, kes küsis, kas me ka käisime Simple Planil. That was pretty weird..
Kolmapäeval sain Etuga tsillida, Krissu läks koju õppima. Johannat nägin üle pika aja. Gerlit, kes oli ka tsillimises abiks. Sai jälle vanalinn risti-põiki läbi jalutatud, lõpuks teatud kohta ignoreeritud. Peale nelja läksid tsikid kooli ja mina rongi peale, kus Piret ja co juba ootasid. Leenu ja Ellu ei sõitnud küll kusagile, aga rong ongi kõige kõvem koht tsillimiseks. Kaks tundi rongisõitu möödus nii kiiresti! Samas nalja ja naeru oli ka piisavalt. Pireti kõrval istus üks.. kutt. Ja mulle ei müüdud piletit! Konkreetselt. Nagu mind polekski olnud seal. Põhimõtteliselt sõitsin jänest siis. Ja nagunii tänu sellele jätsin oma plakati rongi. Valus!
Ma mkmm pole kaks päeva koguaeg SP'd kuulanud ja youtube'st videosid vaadanud. Kolmapäeva õhtul ja eile oli nii vastik tühi tunne sees, aga see taandub vaikselt. Ribid pole ka enam valusad, ma ei kujuta ette, miks nad seda üldse olid. Aga imelik on mõelda, et nad ongi nüüd ära nähtud. Päriselt. Ülemõistuse äge ikka!
_________________________

Kokkuvõttes oli terve oktoober ikka väga kreisi. Sünnipäev, Pärnu, kool, Tallinn, kool, Tallinn, kool, Viljandi, vaheaeg, Tallinn. Mitte üks nädalavahetus pole ma tervenisti kodus olnud. Khuul!

PS. 17-18 jaanuar - Simpel Session09!


[Simple Plan - Save you]