MANSON!

HE'S FUCKING AWESOME!
See oli niiiiii kõva! Ta on nii friik ja selline geenius, et see on midagi kirjeldamatut! Nii tahaks tagasi! Oeeeeeehhhh..

Alustaks siis algusest.. Laupäeva hommikul rongiga Tallinna, vagunis olin üksinda kuni Türini. Linnas sain tädiga kokku, käisime Keila-Joal ning kella 1st sain MLFikatega kokku. Meid oli lausa 7! (märkate irooniat?) Käisime uisutamas ja pärast istusime Mäkis veits. Pille liitus ka hetkeks siis. Mingi peals 4ja natuke hüppasin Nõmmelt läbi, siis sain Baltas Manniga kokku ning number 7 trolli peale. Age oli trollis, positiivne oli näha teda üle pika aja. Kiku oli juba Suurhalli ees ootamas koos Daisi ja teiste semudega. Me siis ootasime.. ja ootasime. Kell 6 tehti lõpuks uksed lahti! Turvadest on kahju, mõelge, nad peavad iga viimase kui inimese läbi katsuma enne, kui ta sisse lasevad. Jooksime Manniga siis lava ette, õigemini 3ndasse ritta. Ma olin esimest korda Saku Suurhallis ja see koht paistis ikka tõeliselt suur. Kell oli mingi 18.10 vist, kui me jälle ootama hakkasime. Meie selja taga olid mingi tsillid onud, tegid nalja ja üsna vahva oli. Kuid õhku ja ruumi jäi aina vähemaks ning kell venis ka jubedalt. Lõpuks.. kuidagimoodi jõudis 19.30 kätte. Midagi ei toimunud. 19.45 ka veel mitte. Meid suruti aina tahapoole. Lõpuks, kui Lapko peale tuli, olime meie juba mingi 7-8ndas reas, ilma õhuta ja kohutavalt valus oli, sest ma olin mingite suurte meeste vahele pressitud. Peale 3 Lapko lugu meile aitas ning murdsime läbi rahva tahapoole. Jalad ei tahtnud üldse kanda. Me heietasime juba mõtteid ära minna, kuid siiski, kelle pärast me tulime? Mansoni võiks ikka ära näha. Lapko ja Mansoni vahepeal oli mingi lambikas tund aega vahet. Selline tunne oli, et kas ma jään kohe magama või lähen küsin kellegilt õhku. Lõpuuukks.. kelle ma ei mäleta, sest seda ei tulnud meelde vaadata, tuli ta lavale! Mingemetsa, kui vinge see oli! Terve see live oli nii kõva! Pohhui, et ma hästi ei näinud, sest mingid suured pead olid ees ja eriti upitada ka ei suutnud ennast, sest jalad olid nii läbi juba. Hüpata jõudis ikka ja igakell läheks tagasi ja siis ei loovutaks oma kohta mingile ennasttäis jobule! MM!


Kas teil on jõulutunne? Palju õnne siis, mul ei ole. Mul ei tulnud see isegi kuuske ehtides. Hel käskis jõulufilme vaadata, aga ma kardan, et see ka ei aita. Ma saan aru, miks paljude inimeste arust on jõulud kõige üksikum aeg aastas. Üksinda kodus, midagi ega kedagi pole, kellega kasvõi niisamagi rääkida, kõigil on omad tegemised - te ei tea, kui paha tunne see on. Merry happy christmas to me.